Kinnisvara Hindamine

Puutusin üle mitme aasta taas kokku teemaga, milleks on kinnisvara hindamine, kui tabasin järjekordselt ära buumi tipu oma kinnisvara soetamisega.

Nimelt olin leidnud omale uue kodu ja ei jõudnud enam oodata, kunas kinnisvara hinnad kukkuma hakkavad. Olin langust oodanud juba alates 2015 aastast, samal ajal kui hinnad langemise asemel hoopis tohutult tõusid.

kinnisvara hinnaindeks kuni aastani 2018

Leidsin kiirelt ühe pildi kinnisvara hindadest, mis ulatub kuni 2018. aastani, aga see võtab väga hästi kokku olukorra, mida ülal kirjeldasin.

Langusest ei olnud haisugi ja hinnad ainult rallisid. Kuigi graafik on ainult kuni 2018. aasta esimese kvartalini, tõusid hinnad sealt edasi samas tempos.

Kõige selle põhjal jõudsin järeldusele, et ma ei suuda turgu ajastada ja kodu ostmisel ei ole väga vahet, mis perioodil endale kinnisvara soetada. Eriti arvestades, et enne uue ostmist pead vana kinnisvara maha müüma ja heal ostuajal on halb müügiaeg. Ehk vana asja eest saab samuti madalat hinda.

Sellist trikki, et tipus müüa, vahepeal üürikorteris masu oodata ja masu põhjast osta, mina teha ei suutnud.

Hindamise protsess

Arusaadavalt oli hindajatel tulenevalt buumist väga palju tööd. Nii oli ka mul raskusi leidmaks endale ettevõtet, kes saaks mulle huvipakkuva objekti ära hinnata lähima kahe nädala jooksul. Lõpuks ma ühe firma siiski leidsin, kes minu õnneks asja väga kiiresti ära korraldasid.

Hind tuli aga 20 tuhande võrra odavam kui minu ja ostja vahel kokkulepitud ostuhind. Pank ütles selle peale, et nemad finantseerivad hindamisakti järgi ja kui ostuhinna ja hindamisakti vahel on vahe sees, siis see raha tuleb mul enda taskust leida.

Selle peale helistasin vihaselt hindajale ja palusin selgitusi, miks ta minu objekti nii odavaks on hinnanud. Pärast ca 10 minutilist selgitustööd, ma rahunesin maha ja sain reaalselt aru, et kokkulepitud ostuhind, mis mulle tundus väga OK, ongi umbes 20 tuhande võrra ülemakstud.

Kui ma nüüd korteri müüjale helistasin ja olukorda selgitasin, siis temal ei jäänud muud üle kui õlgu kehitada. Lisaks minule oli tal veel mitu teist huvilist ja hinnas alla tulla tema nõus ei olnud.

Lõpuks juhtuski nii, et jäin korterist ilma ja keegi ostis täishinnaga (vähemalt nii mulle öeldi) korteri ära.

Loo moraal

On see, et me kipume enda elu suurimat investeeringut ja ostu tegema üsna uisa-päisa. Mehena ma võin väita, et ma olen enne ostu teinud rohkem uurimistööd juhtmevabade kõrvaklappide kui korteri kohta.

Üks maksab ca 200 eurot, teine 200 tuhat eurot. Kinnisvara ostmises kipub olema kõvasti emotsiooni sees, mis paneb meid tegema ebaratsionaalseid otsuseid.

Ilma hindaja tagasisideta või siis mõne teistsuguse hindaja korral oleksin ma vabalt võinud maksta see 20 tuhat korteri eest üle turuhinna, omamata õrna aimugi, et ma maksan liiga palju.

City24jas ringivaatamisest ja erinevate objektide läbiklõpsamisest ei piisa, et teha läbimõeldud ostuotsus õiglase hinna juures.

9 korda mõõda ja 1 kord lõika / osta kehtib kinnisvara ostmise puhul veelgi enam kui rätsepatöös, kust see ütlus pärineb.